Augustikuu volikogust on möödunud veidi üle kuu. Selle aja sisse on mahtunud õppeaasta algus, kohtumisi, arutelusid, kirjadele ja teabenõuetele vastamisi, värbamisi, praktikantide juhendamist, õppevisiit ja üsna mitu teemat, mis puudutavad kohalike omavalitsuste tegevust ja tulevikku laiemalt. Segadusi on olnud ka koalitsiooni koostöö osas, aga tänaseks on töörahu taastatud. Eile toimus linnavolikogu istung.
Riik ootab omavalitsustelt järjest rohkem
Sotsiaalosakonna töölaual on olnud kodus kukkunud inimeste abistamist puudutav teema. Politsei septembrist enam kodus kukkunud inimestele appi ei sõida. Häirekeskus pöördus omavalitsuste poole sooviga saada kontaktid, kelle kaudu saaks vajadusel edastada teavet kodus kukkunud inimese abistamiseks, et omavalitsus saaks siis abivajajale appi minna. See tähendab, et laupäeva õhtul saunas kukkunud vanainimest peaks püsti aitama minema linna esindaja. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada sotsiaalabi ja pikaajalist tuge, kuid see ei ole sama mis ööpäevaringne operatiivne reageerimine hädaolukordadele.
See teema näitab ilmekalt, kuidas riik kipub omavalitsustele ülesandeid delegeerima enne, kui on selgeks teinud, kuidas süsteem toimima hakkab. Kui kodus kukkunud inimese abistamiseks oodatakse kohaliku omavalitsuse sekkumist ka väljaspool tavapärast tööaega, siis tuleb kõigepealt kokku leppida, kes vastutab, kes reageerib, millistel tingimustel seda tehakse ja kuidas seda rahastatakse. Ei saa olla nii, et riik loob ootuse, aga lahenduse leidmine jäetakse omavalitsuste kanda. Kõigepealt tuleb kokku leppida riigi tasandi töökorraldus ning alles seejärel hakata omavalitsustele uusi ülesandeid andma.
Viimastel kuudel on palju räägitud kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtete muutmisest. Pean õigeks suunda, mis annab omavalitsustele rohkem otsustusvabadust kasutada riigi raha seal, kus vajadus on kõige suurem. Samas ei tohi reform toimuda nii, et osa omavalitsusi jääb üleminekul oluliselt väiksema rahastusega, selliste kaotajate hulgas oleks ka Keila linn. Suurem osa Keila tuludest tuleb elanike makstavast tulumaksust ning oluline osa riigi toetustest. Kui riik annab omavalitsustele uusi ülesandeid või vähendab oluliselt toetusfondist eraldatavat raha, mõjutab see otseselt meie võimet pakkuda senisel tasemel teenuseid ning teha vajalikke investeeringuid.
Huvitegevuse ja tugiteenuste arendamine
Augusti lõpus viisime läbi vestlused huvihariduse ja noorsootöö spetsialisti ametikohale ja on hea meel teatada, et uus inimene liitub meie meeskonnaga oktoobrist. Selle inimese ülesanne on kujundada valdkonna arengut, teha koostööd huviklubide, noortekeskuse, koolide ja vabaühendustega ning aidata kaasa sellele, et Keila noortel oleks võimalikult palju kvaliteetseid võimalusi oma huvidega tegelemiseks. Keilas tehakse huvihariduses palju head tööd. Meie ülesanne linnana on tagada, et süsteem oleks õiglane, läbipaistev ja toetaks erinevaid tegutsejaid võrdselt. Sellest hooajast rakendub klubidele mitterahalise baasitoetuse süsteem, mis tagab klubidele õiglasema kohtlemise ning huvitegevuse rahastuse korrastamisega on plaanis edasi liikuda.
Tugiteenuste arendamisel käime tutvumas erinevate heade praktikatega. Eelmisel nädalal külastasime koos haridus- ja sotsiaalvaldkonna kolleegidega Saaremaa valda. Õppevisiidi käigus kohtusime Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse, vallavalitsuse ning Kuressaare Hoolekande esindajatega. Kogu Eestis otsivad omavalitsused lahendusi, kuidas tagada logopeedide, eripedagoogide, psühholoogide ja teiste spetsialistide teenuste parem kättesaadavus. Saaremaa kogemus näitab, et teatud teenuste tsentraliseerimine võib aidata ressursse targemalt kasutada ja tagada ühtlasema kvaliteedi.
Teabenõuetele vastamine
Abilinnapea lauale jõuab mitmeid teabenõudeid, millele
tuleb anda vastuseid. Mõnikord küsitakse korduvalt sama asja ning vastajale
tuleb ka korduvalt selgitada, et seda või teist infot meie valduses (ikka veel)
ei ole.
Esmakordne oli Kultuurikeerise pöördumine minu poole. Nõuti selgitusi, miks ma
linnapea asendajana ei väljastanud avaliku ürituse luba öötundidel toimuvale
reivile. Olen seisukohal, et Keilas peab olema ruumi nii kultuurile,
ettevõtlikkusele kui ka uutele algatustele. Samal ajal on linnal kohustus
tagada, et üritused toimuksid turvaliselt ja vastaksid kehtivatele nõuetele.
Antud juhtumi puhul ei olnud täidetud Päästeameti seatud tingimus esitada
tuleohutuseksperdi tase 6 positiivne hinnang ning taotluses oli vastuolu osalejate
arvu puudutavates andmetes ning taotluse menetlemise aeg jäi lühikeseks. Minu
jaoks on selle teema puhul eelkõige oluline
vastutus. Linn saab avaliku ürituse loa väljastada ainult siis, kui on
veendunud, et kõik olulised ohutusnõuded on täidetud. Enamasti loodame muidugi,
et midagi ei juhtu, kuid kahjuks teame nii Eestist kui ka mujalt maailmast
näiteid olukordadest, kus tuleohutuse või evakuatsiooniga seotud probleemid on
lõppenud väga tõsiste tagajärgedega. On see siis hukkunutega lõppenud põleng suusakuurortis või baaris. Kui selline õnnetus peaks aset leidma, ei küsita
hiljem ainult seda, kes ürituse korraldas, vaid ka seda, kas loa andjad ja
hoone omanik tegid kõik endast oleneva inimeste ohutuse tagamiseks. Seetõttu
pean õigeks, et enne loa väljastamist peavad kõik nõutud kooskõlastused ja
ohutusnõuded olema täidetud. Samas usun, et erinevate osapoolte vahel tuleb
edasi rääkida ja otsida lahendusi, mis võimaldavad kultuurisündmusi korraldada
nii, et oleksid arvestatud nii korraldajate soovid, kohalike elanike huvid kui
ka ohutusnõuded. Teemade läbiarutamiseks oleme kutsunud kokku koosolekud
erinevate osapooltega.
Volikogu teemad ja Keila Noortevolikogu uus põhimäärus
Eilsel volikogu istungil tutvustasin ja
volikogu kestestas Keila Noortevolikogu uue põhimääruse. Muudatuste eesmärk on
muuta noorte osalemine kohaliku elu kujundamises sisulisemaks ja
demokraatlikumaks. Kõige olulisem muudatus on see, et viiakse sisse
demokraatlik noortevolikogu valimise süsteem. Lisaks suureneb liikmete arv kuni
17-ni, luuakse asendusliikmete süsteem, täpsustatakse valimiste korraldust ning
tugevdatakse noortevolikogu rolli linnale ettepanekute tegemisel. Uus kord
võimaldab kasutada ka elektroonilisi lahendusi ja muudab töökorralduse
paindlikumaks. Usun, et need muudatused aitavad kaasa tugevama noorte
esinduskogu kujunemisele ning annavad noortele senisest parema võimaluse kaasa
rääkida neid puudutavates küsimustes. Noortekogu uue koosseisu valimised
toimuvad enne aasta lõppu.
Lisaks käsitleti volikogus mitmeid linna tulevikku puudutavaid teemasid.
Võtsime vastu 2026. aasta teise lisaeelarve, millega suunatakse täiendavad
vahendid muu hulgas Vikerkaare lasteaia tuleohutustöödesse ning linnaruumi
jõuluvalgustuse uuendamisse. Avalikule väljapanekule suunati Keila arengukava
2035 tegevuskava muudatused ja eelarvestrateegia aastateks 2027–2030, mis
annavad suuna linna edasisele arengule järgmistel aastatel. Samuti kinnitas
volikogu 2027. aasta maamaksumäärad, mis võrreldes tänavusega ei muutu, ning
võttis vastu uue kaugküttepiirkonna määruse. Keila linna põhimääruse uuendamise
arutelu jätkub järgmises lugemises pärast täiendavate muudatuste sisseviimist.
Küll aga langetas linnavolikogu otsuse selles osas, et jätkuvalt saab Keila
linnapea olla kõrgharidusega inimene.
Koalitsiooni tervisest
Peale augustikuu volikogu istungit olime koalitsioonina sattunud keerulisse olukorda ning polnud kindel kuhu see välja viib. Täna saan kinnitada, et oleme omavahel rääkinud, erinevused läbi arutanud ja teinud kokkuleped jätkamiseks. Koalitsioon jätkab senises koosseisus.
Tagantjärele vaadates tuleb tunnistada, et see on olnud meile kõigile oluline õppimiskoht. Tegemist on esimese koalitsiooniga, mille oleme ise kokku pannud. Näen, et mitmed kokkulepped oleks tulnud alguses märksa põhjalikumalt läbi rääkida, mõned vastutused täpsemalt sõnastada ja mõned ootused varem lauale tuua.
Samas ei pea ma seda läbikukkumiseks. Vastupidi. Koostöö tugevus ei selgu siis, kui kõik läheb hästi. Koostöö tugevus selgub siis, kui tekivad erimeelsused ja keerulised olukorrad. Täna on mul hea meel tõdeda, et suutsime neist üle saada.
Keila inimesed ei oota meilt poliitilisi
vaidlusi. Nad ootavad häid lasteaedu, toimivaid koole, korras linnaruumi,
mõistlikke sotsiaalteenuseid ja tugevat kogukonda. Just nende eesmärkide nimel
jätkame koostööd.
Lõpetuseks
Lõpetuseks
üks tähelepanek kohaliku poliitika köögipoolelt. Koalitsiooni koostööraskuste ilmnemisel algas suur poliitiline sagimine. Kui aga jõudsime kokkuleppele
tänase koalitsiooni jätkamise osas on märgata uutmoodi poliitilist
aktiveerumist. Kui eesmärk võimule tagasi saada ei täitu, püütakse vahel
mõjutada avalikku arvamust, võimendada konflikte või ajada linnajuhte omavahel
tülli. Seetõttu soovitan igal linnakodanikul mitte võtta kõiki kuuldusi tõe
pähe. Kui kuskilt kostub, et Anneli kiusab kedagi, on kellelegi liiga teinud
või midagi pahatahtlikult takistab, tasub korraks mõelda, kas sealt ei paista
hoopis solvunud oravate kõrvad. Võib ka otse minu käest küsida ja olen valmis
selgitama. Tunnistan täiesti ausalt, et olen nõudlik nii enda kui ka teiste
suhtes ning soovin oma vastutusvaldkondades näha arengut ja muutusi paremuse
poole. Mõnikord tähendab see ebamugavaid otsuseid ja mõnikord ka pahameelt
nende poolt, kellele muutused ei meeldi. Sellega olen ma arvestanud. Minu jaoks
on aga olulisem see, et Keila asjad saaksid tehtud ja linn liiguks edasi.
Lisainfo:
- Delfi: Sügisest ei sõida politsei esimesena kodus kukkunud eakaid aitama. Sotsiaalminister Joller: see ei saa jääda ainult kiirabi ülesandeks.
- ERR: Kohalike omavalitsuste rahastamist ootab järgmisest aastast suur muudatus.
- ERR: Šveitsi suusakuurordi baari tulekahjus hukkus ligi 40 inimest.
- Delfi: Bangkoki baaritulekahju ohvrite arv on kasvanud 32-ni.