Selline karjääripööre on üllatav mulle endalegi. Keila Koolis olen ju giidinduse õpetajana mõned aastad töötanud, kuid täiskohaga õpetajatööd ei ole ma teinud. Mõelnud olen küll, et kuna elukogemust juba mõnevõrra on, siis võiks. Riigiteadustega seoses räägitakse, et ühiskonnaõpetuse ainekavad vajaksid uuendamist ja nii pälvis mu tähelepanu eelkõige see aine ning otsustasin õpetajaks kandideerida ja ainekavade ajakohasusega lähemalt tutvuda. Lisaks pakuti ajaloo õpetamist, mille vastu ma niikuinii terve elu huvi olen tundnud. Nii minust täiskohaga õpetaja saigi.

Nii ühe kui teise õppeainega seoses pean oluliseks, et lapsed õpiksid nägema suurt pilti, looma seoseid ja mõtestama enda ümber toimuvat, mille juured on sageli minevikus. Usun ja loodan, et mul saab õpetajatöös olema ees palju põnevaid tegevusi ja vestusi lastega, mis ei avalda mitte ainult nende maailmapilti vaid aitab ka minul mõista kuidas noored mõtlevad. Õpetajatöö vastuvõtmine on minu jaoks suur ja aukartust äratav samm. Suures õpetajate puuduses on see ehk ka tänuväärne panus meie noorte arengusse.

Uued algused toovad üldjuhul elevust, aga mitte alati. Paraku peab tõdema, et mitte igalpool ja igas organisatsioonis ei ole oluline väärikus, viisakus ja ausus. Mõnikord osutuvad määravaks sõbrasuhted ja vastastikku osutatavad teened. Taolisi teeneid osutades kahjustatakse aga pikas plaanis organisatsiooni ennast. Aga las see jääb, kuna ei puuduta ei minu eelmist ega uut töökohta. Lihtsalt soovin, et julgust väärikalt ja ausalt tegutseda jaguks algaval õppeaastal meile kõigile siin pisikeses riigis - presidendile, peaministrile, poliitikutele, koolijuhtidele, õpetajatele kui kõikidele teistele. 

Ilusaid uusi alguseid!