Panustamine haridusse ja õpetajatesse on oluline. See on investeering Eesti inimeste oskustesse ja teadmistesse ning seeläbi meie riigi tulevikku. Sotsiaaldemokraadina olen veendunud, et haridus ei ole mitte kulu, vaid investeering. Õpetajate hoiatusstreigiga seonduvalt jagan oma mõtteid õpetajaks olemisest ja haridusse investeerimise vajalikkusest.
Kolme lapse emana olen õpetajatesse alati austusega suhtunud, imetlenud nende töötahet ning tegutsemisvõimekust. Iga päev klassi ees uusi teadmisi jagada, selleks erinevaid meetodeid kasutada, empaatiline olla, laste soovidele vastu tulla, lapsevanemate nõudmistega arvestada, nende küsimustele vastata ning selle kõigega hästi hakkama saada on äärmiselt suur väljakutse. Hiljuti kuulsin mõtet, et õpetaja on justkui looja, kes oma tegevusega loob Eesti riigile väärtust läbi enda õpilaste. See on tõepoolest nii – hea õpetaja loob väärtust ja on meie ühiskonnale väärtuslik.
Sõnades justkui väärtustatakse Eesti õpetajat Vabariigi Valitsuse tasandil kehtivas koalitsioonileppes. Tegelikkuses ei leita õpetajate palgatõusuks aga 2024. aasta eelarves rohkem raha kui 1,77%. Loodetavasti leitakse see aasta hiljem ning jõutakse sellekohaste kokkulepeteni. Koalitsioonileppes on ju sõnastatud eesmärk tõsta õpetajate palk 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest.
Võib ju küsida, et miks peaks õpetajate palgad tõusma, kui teiste riigiteenistujate palgad ei tõuse? Sellepärast, et haridus on kogu Eesti elu nurgakiviks. Head haridust ei ole võimalik pakkuda ilma õpetajateta. Õpetaja peab omama magistrikaardi ja praegune riiklikult määratletud töötasu ei ole vastavuses õpetaja vastutuse ning töökoormusega. Sellepärast olemegi olukorras, kus õpetajaskond vananeb ja uusi ei tule peale. Suur osa uutest õpetajatest omavad küll nõutavat haridustaset, aga mitte kutsekvalifikatsiooni (nagu ka mina). Õpetajate puuduse vähendamiseks tuleb muuta nende töötasu konkurentsivõimeliseks.
Kuna valitsus venitab palgaläbirääkimistega ning pole erinevalt õpetajatest pakkunud välja ühtki konkreetset plaani kokkuleppe täitmiseks, toimub homme üle Eesti õpetajate hoiatusstreik Eesti Haridustöötajate Liidu eestvedamisel.
Kui kellelgi peaks kahtlusi olema, kas streik on seaduslik, siis tasub tähele panna, et streikimine on üks inimõigustest, mis on kirjas isegi ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Streigi mõte on aidata töötajatel ehk antud juhul õpetajatel saada kokkuleppeid oludes, kus neil on väga tugev ja raske partner, nagu valitsus oma eelarvepoliitikaga kahtlemata on.
Valitsusel tuleb leida 2025. aastast vahendid õpetajate lubatud palgatõusuks, õpetajatel soovitan endale selles nõudmises kindlaks jääda ning kõigilt teistelt loodan mõistvat suhtumist streiki ja õpetajate nõudmistesse.