Viimased kaks kuud on toonud kaasa lugematul arvul kohtumisi ja koosolekuid, mille vahele sai paigutatud sisulise töö tegemine, telefonikõned ja kirjadele vastamine. Sel korral kirjutan pikemalt lahti mõned suuremad teemad, mis minu töölaual on olnud ja millega kohati ka linnakodanike pahameele olen ära teeninud. Isegi kui otsused ei pruugi kõigile meeldida, tuleb valdkonda juhtides ka raskeid otsuseid teha.
Keila linna ja Keila Korvpallikooli vaheline kompromiss
Keila spordikogukond on teema tõttu tülis olnud üle kahe aasta ja tüli mõjutas oktoobrikuist valimistulemust ning aitas kaasa muutusele linnavõimus. Teemat on palju käsitletud nii meedias kui sotsiaalmeedias, aga lühidalt: kompromissi kohaselt loobus linnavalitsus 14 650 euro suuruse tagasinõude esitamisest ning korvpallikool loobus omapoolsetest nõuetest linna vastu. Tegemist ei ole sotsiaaldemokraatide valimislubaduse täitmisega nagu seda on püütud esitleda, vaid sooviga saavutada õigusrahu ja lõpetada maksumaksja raha mõttetu kulutamine. Vaidlusele oli kulunud ligi 45 000 eurot ning teemat ei olnud veel hakatud arutama esimeses kohtuastmeski. Iga järgmine tegevus oleks linnale toonud juurde lisakulusid.
Mõlemal poolel on selles asjas oma tõde ja kümneid lehekülgi advokaatide poolt koostatud dokumente. Fakt on see, et kohus on soovitanud varasemalt asi kompromissiga lõpetada ja seda kohtu soovitust ka arvesse võtsime. Kohtuliku kompromissi puhul kehtib põhimõte, et kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus seaduse või avaliku huviga. See tähendab, et kompromiss ei saa olla õigusvastaselt ühele poolele kahjulik. Kompromissi soovis teatavasti varem sõlmida ka viimane Keila meeslinnapea, aga selleni paraku ei jõutud. Kompromissi sõlmimine on tekitanud teatud kriitikat ja meelepaha, aga minu arvates oleks alatu jätkata maksumaksja raha kulutamist sellele vaidlusele.
Lasteaiakohtade komplekteerimine uueks õppeaastaks
Sündimuse langusest on palju räägitud, aga eeloleval õppeaastal jõuab see väga konkreetselt ka Keila lasteaedadeni. Eelseisval sügisel avame ühe rühma vähem kui möödunud aastal. Keilas on kaks munitsipaallasteaeda ja üks eralasteaed, milles linnal on osalus. Kuna linnale on soodsam täita kõigepealt linna enda lasteaed, siis eralasteaias jääb sügisest üks rühm vähemaks. Taoline otsus toob loomulikult kaasa pahameelt. Seda nii lapsevanemate hulgas, kes ei saanud kohta enda eelistatud lasteaias või kelle pere erinevad lapsed peavad lasteaias käima kahes erinevas hoones. Pahameelt esineb ka teenuse osutajal, kes on sunnitud koondama ühe rühma personali ja kelle sissetulek kahaneb. Pahameel on arusaadav, aga linnal on kohustus maksumaksja rahaga säästlikult ja heaperemehelikult ümber käia. Hea uudis on see, et sügisest on meil ruumi võtta vastu kõik need lapsed, kellel täitub poolteist eluaastat ja kellele linn peab lasteaia kohta pakkuma. Senini oleme tasunud kas eralastehoiu või -lasteaia eest või maksnud vanemale koduse lapse toetust.
Keila Kooli pargimaja projekteerimine ja õppekorralduse muudatus ehituse ajal
Keila Kooli pargimaja keskse korpuse projekteerimine on jõudnud etappi, kus tuleb hakata mõtlema kuhu paigutada õpilased ehituse ajaks. See puudutab kahte aastat 2027-2028 ehk kolme õppeaastat. Kooli osalisel lammutamisel on ilmne, et kõik õpilased alles jäävasse hoone osasse ühel ajal õppima ei mahu ja tuleb leida alternatiive. Jutt käb ühest lennust ehk 9 klassikomplektist, seejuures on arvestatud kõikide vabade pindade kasutuselevõtuga. Pühendasin nende alternatiivide otsimisele ja läbikaalumisele päris palju aega.
Esimene variant on jagada õpilased erinevate allasutuste vahel. Kooli algusaeg jääks küll samaks, aga õpilased ja õpetajad oleks hajutatud, tugiteenuseid ja toitlustust oleks keeruline pakkuda. Samuti takistaks see allasutuste igapäevast tegevust. Ehk siis oleksime olukorras, kus 1-2 klassi tegutseks noortekeskuses, sama palju raamatukogus, aga jaguks ka kultuurikeskusele, sotsiaalkeskusele ja muuseumile. Kindlasti tunneks keegi, et tema lapse õppekoha asukoht on ebasoodsam kui kellegi teise oma. Miinuseid on taolisel variandil rohkem kui plusse.
Teine variant on kasutusele võtta SOS Lasteküla kunagine lasteaed-algkooli hoone Mudaaugul ja sel teemal sai suheldud hoone omanikuga. See eeldaks teatud investeeringuid, rendi ja kommunaalkulude tasumist, kuid hoone oleks üsna sobilik ühe lennu jagu õpilaste õpetamiseks ühes ja samas asukohas. Paraku on asukoht kesklinnast kaugel ning tooks kaasa transpordi vajaduse. Samuti kaasneb märkimisväärseid kulusid linnaeelarvele. Nii et miinused on ka selle variandi puhul kaalukamad kui pluss hommikuse kooli algusaja näol.
Kolmas variant on rentida moodulid. Sel puhul oleks väljakutse nii nende paigutamine ühte kohta (nt kooli põhjamaja lähedale), samuti toitlustuse korraldamine, aga põhiliseks ja ületamatuks miinuseks on nende rendi kõrge maksumus. Kui taoline lahendus lisab kooli ehituse hinnale ligi 1,4 miljonit kahe aasta kohta, siis see on linnale ületamatu väljaminek.
Neljas variant on nihutada ühe lennu koolipäeva algus hilisemaks ja seda olen lapsevanemana pidanud kõige kehvemaks lahenduseks, sest lööb segamini perede elukorralduse. Samas on sellel lahendusel kõige rohkem plusse: ei kaasne märkimisväärseid lisakulusid, õpilased ja õpetajad on koondunud tuttavatesse ruumidesse ja toitlustus toimub koolisööklas.
Kõige vähem tunde on väiksemates klassides. Esimeste klasside õpilastele tahame anda rahuliku sisse elamise aasta. Kolmandas ja neljandas klassis on juba rohkem tunde ja hiljem koolipäeva alustades kujuneksid päevad väga pikaks. Seega, oleme otsustanud viia nö. teise vahetusse teised klassid, kelle koolipäev hakkaks olema kl 12-15. Kui laps läheb kolmandasse klassi, siis algab tema koolipäev tavalisel ajal. See puudutab peresid, kelle lapsed õpivad praegu 1.klassis või alustavad kooliteed järgmisel kahel aastal. Nemad käivad teises vahetuses teises klassis (aga kõik lennud ei käi tervet kooliaastat).
Kooli ehituse plaane ja sellega kaasnevat õppekorralduse muudatust olen tutvustanud Keila Lehes, samuti 1.klasside lastevanemate koosolekul ja saatnud sellekohase kirja nii täna 1.klassides käivate laste kui ka sügisel kooli minevate laste vanematele. Minu jaoks on oluline, et isegi kui meil tuleb langetada otsus, mis toob kaasa ebameeldivusi perede elukorraldusele, peavad vanemad olema sellest informeeritud ja teadlikud, et oleme tõsiselt kaalunud erinevaid alternatiive.
Kohtumisel vanematega toodi välja ka viies variant ehk kooli spordisaalid võiks ehituse ajaks teha vaheseintega väiksemateks ruumideks ja kasutada õppeklassidena, et kõik lapsed saaksid koolis käia hommikupoole. Ühises arutelus jõudsime siiski tõdemuseni, et taoline lahendus takistaks oluliselt nii kehalise kasvatuse tundide kui ka erinevate treeningute läbiviimist.
Omaltpoolt teeb linn kokkulepped huviringidega, et 2.klassis käivate õpilaste hilisemast koolipäevast tulenevaid vajadusi võetaks arvesse nii palju kui võimalik. Samuti pakume noortekeskuses hommikupoolset pikapäeva võimalust nendele peredele, kelle lapsed tulevad kaugelt või kes seda vajalikuks peavad.
Need ei ole lihtsad otsused, aga need on vajalikud. Kui tahame, et mõne aasta pärast oleks lastel ja õpetajatel kaasaegsed õpi- ja õpetamistingimused, siis tuleb ehitusaegsed ebameeldivused koos ära kannatada. Minu jaoks on oluline, et räägime muudatustest ausalt ja pikalt ette ning püüame need teha nii sujuvaks kui võimalik.
Muud tegevused
Vahepeal toimusid Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) üldkogu ja volikogu. Samuti toimusid linnade ja valdade päevad, mille raames sai osa seminaridest, töötubadest ja kohtumistest kolleegidega üle Eesti. Hiljuti kohtusime naiskolleegidega ehk naislinnapeade ja nende naissoost abilinnapeadega Maardus. Taolistelt kohtumistelt saab häid mõtteid kuidas üks või teine valdkond on teistes KOVides korraldatud ning eriti heade ideede puhul tasub kindlasti kaaluda nende rakendamist. Samuti on kohtumised lohutavad nähes ja kuuldes, et teistes omavalitsuses on väljakutsed Keilaga üsna sarnased, on see siis tugiteenuste parem korraldamine, huvitegevuse õiglasem rahastamine või omavalitsuste pidevalt suurenevad kohustused ja langev tulubaas.
Volikogu istungid
Vahepeal on toimunud kaks linnavolikogu istungit, mõlemad on veebist järele vaadatavad: https://www.youtube.com/@KeilaVolikogu/streams. Märtsikuus viibis linnapea lähetuses ja linnapea aruande punkt jäi volikogu päevakorrast välja. Volikogu istung oli lühike ja kestis vaid 18 minutit. Tegemist ei ole siiski kõige lühema istungiga nagu sotsiaalmeedias on kommenteeritud, sest Tanel Mõistus sai ükskord üksinda kenasti kolme minutiga hakkama. Küll aga olid oravad ütlemata ärritunud asjaolust, et mina linnapea asendajana aruande punkti enda kanda ei võtnud ja volikogu istung nii lühikeseks kujunes. Tõepoolest ei võtnud, sest linnapeale saabuvad linna veebilehe kaudu küsimused kodanikelt ja neile põhjalikult vastamisega tegeleb linnapea.
Aprillikuu volikogu oli tunni võrra pikem. Lisaks muudele punktidele oli päevakorras kenasti linnapea aruanne, milles Keiu andis ülevaate linnas vahepeal toimunust ja vastused kahe kuu jooksul saabunud küsimustele. Nüüd olid samad opositsionäärid ütlemata ärritunud sellest, et linnapea soovib oma pikkade vastustega neid uinutada ja tähelepanu hajutada. Ma saan aru küll, et opositsioon teeb oma tavalist tööd, lärmab ja kritiseerib igal võimalusel. Samas võiks need ülesastumised ja esinemised vähem vastuolulised olla, siis oleks need ka tõsiseltvõetavamad.
Mis volikogu istungite pikkusesse puutub, siis Keilas on need paljude teiste omavalitsustega võrreldes väga lühikesed. Pika ühe partei võimu ajal on delegeeritud väga palju teemasid linnavalitsuse pädevusse ning volikogus eriti palju otsustada ei olegi. Nii et need lühikesed istungid võiks ikka välja kannatada isegi kui tähelepanu hajuma kipub.
Lisalugemist:
"Keila Kooli pargimaja keskse korpuse ehitus ja koolikorraldus ehituse ajal", Keila Leht 30.04, lk 5
"Sündimuse langus sunnib omavalitsusi kohandama lasteaedade võrku", Keila Leht 23.04, lk 5
"Keila prügitsirkus jätkub. Linnavolikogu tegi istungilt poppi, volikogu esimees hääletas umbusaldamise üle ihuüksi", Delfi 11.02.2025
Keila spordikogukond on teema tõttu tülis olnud üle kahe aasta ja tüli mõjutas oktoobrikuist valimistulemust ning aitas kaasa muutusele linnavõimus. Teemat on palju käsitletud nii meedias kui sotsiaalmeedias, aga lühidalt: kompromissi kohaselt loobus linnavalitsus 14 650 euro suuruse tagasinõude esitamisest ning korvpallikool loobus omapoolsetest nõuetest linna vastu. Tegemist ei ole sotsiaaldemokraatide valimislubaduse täitmisega nagu seda on püütud esitleda, vaid sooviga saavutada õigusrahu ja lõpetada maksumaksja raha mõttetu kulutamine. Vaidlusele oli kulunud ligi 45 000 eurot ning teemat ei olnud veel hakatud arutama esimeses kohtuastmeski. Iga järgmine tegevus oleks linnale toonud juurde lisakulusid.
Mõlemal poolel on selles asjas oma tõde ja kümneid lehekülgi advokaatide poolt koostatud dokumente. Fakt on see, et kohus on soovitanud varasemalt asi kompromissiga lõpetada ja seda kohtu soovitust ka arvesse võtsime. Kohtuliku kompromissi puhul kehtib põhimõte, et kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus seaduse või avaliku huviga. See tähendab, et kompromiss ei saa olla õigusvastaselt ühele poolele kahjulik. Kompromissi soovis teatavasti varem sõlmida ka viimane Keila meeslinnapea, aga selleni paraku ei jõutud. Kompromissi sõlmimine on tekitanud teatud kriitikat ja meelepaha, aga minu arvates oleks alatu jätkata maksumaksja raha kulutamist sellele vaidlusele.
Lasteaiakohtade komplekteerimine uueks õppeaastaks
Sündimuse langusest on palju räägitud, aga eeloleval õppeaastal jõuab see väga konkreetselt ka Keila lasteaedadeni. Eelseisval sügisel avame ühe rühma vähem kui möödunud aastal. Keilas on kaks munitsipaallasteaeda ja üks eralasteaed, milles linnal on osalus. Kuna linnale on soodsam täita kõigepealt linna enda lasteaed, siis eralasteaias jääb sügisest üks rühm vähemaks. Taoline otsus toob loomulikult kaasa pahameelt. Seda nii lapsevanemate hulgas, kes ei saanud kohta enda eelistatud lasteaias või kelle pere erinevad lapsed peavad lasteaias käima kahes erinevas hoones. Pahameelt esineb ka teenuse osutajal, kes on sunnitud koondama ühe rühma personali ja kelle sissetulek kahaneb. Pahameel on arusaadav, aga linnal on kohustus maksumaksja rahaga säästlikult ja heaperemehelikult ümber käia. Hea uudis on see, et sügisest on meil ruumi võtta vastu kõik need lapsed, kellel täitub poolteist eluaastat ja kellele linn peab lasteaia kohta pakkuma. Senini oleme tasunud kas eralastehoiu või -lasteaia eest või maksnud vanemale koduse lapse toetust.
Keila Kooli pargimaja projekteerimine ja õppekorralduse muudatus ehituse ajal
Keila Kooli pargimaja keskse korpuse projekteerimine on jõudnud etappi, kus tuleb hakata mõtlema kuhu paigutada õpilased ehituse ajaks. See puudutab kahte aastat 2027-2028 ehk kolme õppeaastat. Kooli osalisel lammutamisel on ilmne, et kõik õpilased alles jäävasse hoone osasse ühel ajal õppima ei mahu ja tuleb leida alternatiive. Jutt käb ühest lennust ehk 9 klassikomplektist, seejuures on arvestatud kõikide vabade pindade kasutuselevõtuga. Pühendasin nende alternatiivide otsimisele ja läbikaalumisele päris palju aega.
Esimene variant on jagada õpilased erinevate allasutuste vahel. Kooli algusaeg jääks küll samaks, aga õpilased ja õpetajad oleks hajutatud, tugiteenuseid ja toitlustust oleks keeruline pakkuda. Samuti takistaks see allasutuste igapäevast tegevust. Ehk siis oleksime olukorras, kus 1-2 klassi tegutseks noortekeskuses, sama palju raamatukogus, aga jaguks ka kultuurikeskusele, sotsiaalkeskusele ja muuseumile. Kindlasti tunneks keegi, et tema lapse õppekoha asukoht on ebasoodsam kui kellegi teise oma. Miinuseid on taolisel variandil rohkem kui plusse.
Teine variant on kasutusele võtta SOS Lasteküla kunagine lasteaed-algkooli hoone Mudaaugul ja sel teemal sai suheldud hoone omanikuga. See eeldaks teatud investeeringuid, rendi ja kommunaalkulude tasumist, kuid hoone oleks üsna sobilik ühe lennu jagu õpilaste õpetamiseks ühes ja samas asukohas. Paraku on asukoht kesklinnast kaugel ning tooks kaasa transpordi vajaduse. Samuti kaasneb märkimisväärseid kulusid linnaeelarvele. Nii et miinused on ka selle variandi puhul kaalukamad kui pluss hommikuse kooli algusaja näol.
Kolmas variant on rentida moodulid. Sel puhul oleks väljakutse nii nende paigutamine ühte kohta (nt kooli põhjamaja lähedale), samuti toitlustuse korraldamine, aga põhiliseks ja ületamatuks miinuseks on nende rendi kõrge maksumus. Kui taoline lahendus lisab kooli ehituse hinnale ligi 1,4 miljonit kahe aasta kohta, siis see on linnale ületamatu väljaminek.
Neljas variant on nihutada ühe lennu koolipäeva algus hilisemaks ja seda olen lapsevanemana pidanud kõige kehvemaks lahenduseks, sest lööb segamini perede elukorralduse. Samas on sellel lahendusel kõige rohkem plusse: ei kaasne märkimisväärseid lisakulusid, õpilased ja õpetajad on koondunud tuttavatesse ruumidesse ja toitlustus toimub koolisööklas.
Kõige vähem tunde on väiksemates klassides. Esimeste klasside õpilastele tahame anda rahuliku sisse elamise aasta. Kolmandas ja neljandas klassis on juba rohkem tunde ja hiljem koolipäeva alustades kujuneksid päevad väga pikaks. Seega, oleme otsustanud viia nö. teise vahetusse teised klassid, kelle koolipäev hakkaks olema kl 12-15. Kui laps läheb kolmandasse klassi, siis algab tema koolipäev tavalisel ajal. See puudutab peresid, kelle lapsed õpivad praegu 1.klassis või alustavad kooliteed järgmisel kahel aastal. Nemad käivad teises vahetuses teises klassis (aga kõik lennud ei käi tervet kooliaastat).
Kooli ehituse plaane ja sellega kaasnevat õppekorralduse muudatust olen tutvustanud Keila Lehes, samuti 1.klasside lastevanemate koosolekul ja saatnud sellekohase kirja nii täna 1.klassides käivate laste kui ka sügisel kooli minevate laste vanematele. Minu jaoks on oluline, et isegi kui meil tuleb langetada otsus, mis toob kaasa ebameeldivusi perede elukorraldusele, peavad vanemad olema sellest informeeritud ja teadlikud, et oleme tõsiselt kaalunud erinevaid alternatiive.
Kohtumisel vanematega toodi välja ka viies variant ehk kooli spordisaalid võiks ehituse ajaks teha vaheseintega väiksemateks ruumideks ja kasutada õppeklassidena, et kõik lapsed saaksid koolis käia hommikupoole. Ühises arutelus jõudsime siiski tõdemuseni, et taoline lahendus takistaks oluliselt nii kehalise kasvatuse tundide kui ka erinevate treeningute läbiviimist.
Omaltpoolt teeb linn kokkulepped huviringidega, et 2.klassis käivate õpilaste hilisemast koolipäevast tulenevaid vajadusi võetaks arvesse nii palju kui võimalik. Samuti pakume noortekeskuses hommikupoolset pikapäeva võimalust nendele peredele, kelle lapsed tulevad kaugelt või kes seda vajalikuks peavad.
Need ei ole lihtsad otsused, aga need on vajalikud. Kui tahame, et mõne aasta pärast oleks lastel ja õpetajatel kaasaegsed õpi- ja õpetamistingimused, siis tuleb ehitusaegsed ebameeldivused koos ära kannatada. Minu jaoks on oluline, et räägime muudatustest ausalt ja pikalt ette ning püüame need teha nii sujuvaks kui võimalik.
Muud tegevused
Vahepeal toimusid Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) üldkogu ja volikogu. Samuti toimusid linnade ja valdade päevad, mille raames sai osa seminaridest, töötubadest ja kohtumistest kolleegidega üle Eesti. Hiljuti kohtusime naiskolleegidega ehk naislinnapeade ja nende naissoost abilinnapeadega Maardus. Taolistelt kohtumistelt saab häid mõtteid kuidas üks või teine valdkond on teistes KOVides korraldatud ning eriti heade ideede puhul tasub kindlasti kaaluda nende rakendamist. Samuti on kohtumised lohutavad nähes ja kuuldes, et teistes omavalitsuses on väljakutsed Keilaga üsna sarnased, on see siis tugiteenuste parem korraldamine, huvitegevuse õiglasem rahastamine või omavalitsuste pidevalt suurenevad kohustused ja langev tulubaas.
Volikogu istungid
Vahepeal on toimunud kaks linnavolikogu istungit, mõlemad on veebist järele vaadatavad: https://www.youtube.com/@KeilaVolikogu/streams. Märtsikuus viibis linnapea lähetuses ja linnapea aruande punkt jäi volikogu päevakorrast välja. Volikogu istung oli lühike ja kestis vaid 18 minutit. Tegemist ei ole siiski kõige lühema istungiga nagu sotsiaalmeedias on kommenteeritud, sest Tanel Mõistus sai ükskord üksinda kenasti kolme minutiga hakkama. Küll aga olid oravad ütlemata ärritunud asjaolust, et mina linnapea asendajana aruande punkti enda kanda ei võtnud ja volikogu istung nii lühikeseks kujunes. Tõepoolest ei võtnud, sest linnapeale saabuvad linna veebilehe kaudu küsimused kodanikelt ja neile põhjalikult vastamisega tegeleb linnapea.
Aprillikuu volikogu oli tunni võrra pikem. Lisaks muudele punktidele oli päevakorras kenasti linnapea aruanne, milles Keiu andis ülevaate linnas vahepeal toimunust ja vastused kahe kuu jooksul saabunud küsimustele. Nüüd olid samad opositsionäärid ütlemata ärritunud sellest, et linnapea soovib oma pikkade vastustega neid uinutada ja tähelepanu hajutada. Ma saan aru küll, et opositsioon teeb oma tavalist tööd, lärmab ja kritiseerib igal võimalusel. Samas võiks need ülesastumised ja esinemised vähem vastuolulised olla, siis oleks need ka tõsiseltvõetavamad.
Mis volikogu istungite pikkusesse puutub, siis Keilas on need paljude teiste omavalitsustega võrreldes väga lühikesed. Pika ühe partei võimu ajal on delegeeritud väga palju teemasid linnavalitsuse pädevusse ning volikogus eriti palju otsustada ei olegi. Nii et need lühikesed istungid võiks ikka välja kannatada isegi kui tähelepanu hajuma kipub.
Lisalugemist:
"Keila Kooli pargimaja keskse korpuse ehitus ja koolikorraldus ehituse ajal", Keila Leht 30.04, lk 5
"Sündimuse langus sunnib omavalitsusi kohandama lasteaedade võrku", Keila Leht 23.04, lk 5
"Keila prügitsirkus jätkub. Linnavolikogu tegi istungilt poppi, volikogu esimees hääletas umbusaldamise üle ihuüksi", Delfi 11.02.2025