Kuu aja jooksul on toimunud viis linnavalitsuse istungit, kus on otsustatud sotsiaaleluruumide üürilepingutega seonduvat, täiendavate sotsiaaltoetuste maksmist, väljastatud ehitus- ja kasutuslubasid elamutele, hoonetele ja teedele, läbi viidud elanikekampaania, kuulutatud välja kultuuripreemia kandidaatide esitamise tähtaeg, tagasi kutsutud ja valitud uued liikmed linnaasutuse nõukogudesse, nimetatud Keila linna esindajad linna osalusega juriidiliste isikute juures, jagatud linnavalitsuse liikmete vastutusvaldkonnad, muudetud Keila Kooli õpilaste vastuvõtmise tingimusi ja korda, hoolekogu koosseisu, Harjumaa Muuseumi teenuste hinnakirja, eraldatud reservfondist raha sihtotstarbeliselt eelmise abilinnapea koondamiskulude hüvitamiseks, menetletud Keila linna 2026.aasta eelarvet ja langetatud muid linna igapäevaeluga seotud otsuseid.

Lisaks eeltoodule on tulnud end kurssi viia töökorralduse ja nõuetega, õpitud kasutama keskkondi, mis on tööks vajalikud. Külastatud on erinevaid asutusi, mõnesid allasutusi, peetud arvukalt kohtumisi nii suuremas kui väiksemas inimeste ringis kas kiirete kitsaskohtade lahendamiseks või tulevikku vaadates. Tegemist on olnud palju ja puudu on jäänud ajast nende kajastamiseks. Kirjutan allpool täpsemalt lahti mõned teemad, mis võiksid huvi pakkuda või mis mul endal kõige rohkem südamel on.

Linnavalitsus koosneb linnapeast, kahest abilinnapeast ja kahest linnavalitsuse liikmest. Kolm esimest on igapäevaselt linna palgal ja täisajaga tööl ning kaks viimast osalevad kord nädalas toimuvatel linnavalitsuse istungitel. Linnavalitsuse liikmete täpsem tööjaotus on leitav siit. Mina olen abilinnapea, kelle vastutusvaldondadeks on haridus, sotsiaal ja kultuur ning kelle alla kuuluvad üheksa linna allasutust: kool, kaks lasteaeda, muusikakool, kultuurikeskus, sotsiaalkeskus, noortekeskus, muuseum ja raamatukogu. Samuti kuulub linnavalitsuse struktuuris minu alluvusse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenistus. Kõikidesse allasutustesse tänaseks veel jõudnud ei ole, aga mõnda on tulnud külastada korduvalt. Miki lasteaiale oleme hetkel valimas juhti ja loodetavasti saab see ammu välja kuulutatud konkurss peatselt tulemusliku lõpu. Samuti on mulle oluline linnavalitsuses minu alluvuses töötavate inimeste tööheaolu tagamine.

Linna 2026. aasta eelarvega seonduvalt on tulnud üle vaadata investeeringute kavad ja leida võimalusi nende rahaliste otsuste tegemiseks, mida enam edasi lükata ei saa. Linnaeelarve on volikogu laual vastu võtmiseks (või tagasi lükkamiseks) koos linnavalitsuse muudatusettepanekutega 27. jaanuaril. Volikogu istungitest on nüüd võimalik osa saada veebiülekande vahendusel. See pisike kulu sai eelarvesse sisse planeeritud. Tegemist ei olnud mitte tuhandete eurodega nagu eelmine võim meile näidata püüdis, vaid sadadega. Põhiliseks takistuseks on senini siiski olnud tahte puudus näidata avalikkusele volikogu laua taga toimuvat.

Linnaeelarvega on seotud ka elanike kampaania korraldamine. See toimus detsembris ja selle mõtestatud läbiviimiseks jäi uuel valitsusel väga vähe aega. Iga linna detsembri lõpuks sisse kirjutanu sai 150 eurot ja tänu kampaaniale lisandus Keilale ligi 100 maksumaksjat. Teisalt on aasta taguse ajaga võrreldes meil 86 elanikku vähem. See tähendab ka vähem maksutulu linnaeelarves. Elanikekampaaniaga samaaegselt viisime läbi küsitluse Keilasse sisse mitte kirjutamise põhjuste kohta, kus oli ülekaalukalt välja toodud rongisõidusoodustuse puudumine Keila elanikele. Paraku oli vastajaid liiga vähe, et põhjapanevaid järeldusi teha. Ilmne on see, et Tallinna linna soodustused nii transpordi kui peatselt tasuta lasteaia näol vähendavad edaspidigi meie linna elanike arvu ja maksumaksjaid.

Tuleviku investeeringuid planeerides tuleb senisest rohkem silmas pidada nendega kaasnevaid püsikulusid. Mõni investeering võib ju linnaruumis esmapilgul ilus ja tore olla, kuid kui sellega kaasnevad ebapraktilised lahendused või kõrged püsikulud, ei ole taoline rahakasutus mõistlik ning juba projekteerimisfaasis tuleb nende teemade peale väga põhjalikult mõelda.  

Talv saabus ka sel aastal ootamatult ja Keila linna teid hooldav ettevõte jäi esimese lume koristamisel hätta. Linnaelanike pahameel on õigustatud ja tänu rohketele meieni jõudnud tähelepanekutele sai kiiresti ettevõtte esindajatega kohtutud ning arutatud taoliste olukordade edaspidist vältimist. Ettevõttele on see esimene talv Keila teid hooldada ning tähelepanekud teehoolduse kvaliteedi osas on igati tervitatavad. Nendest võib kiirema lahenduse leidmiseks informeerida otse teehoolduse valvedispetśerit, kelle kontakti ja lisainfo teede hooldamise kohta leiab siit. 

Sotsiaalmeedia postitustes leidis kajastust linnaasutuste nõukogude välja vahetamine. See on võimu vahetumisel täiesti tavapärane ja loogiline samm. Nõukogu ülesandeks on eelkõige kontrollida asutuse tegevust, et asjaajamine oleks korras ja omaniku huvid esindatud parimal viisil, st et vahendeid kasutataks mõistlikult. Kui see nii ei ole, tuleb selgitada välja põhjused ja nendega midagi ette võtta. Ei saa olla kohta suhtumisel, et "kogu aeg on nii tehtud...".

Üleriigilise meedia tähelepanu pälvis Keila taaskord negatiivses võtmes. Esiteks reservfondi rahaeralduse tõttu abilinnapea Inge Angerjase koondamiskulude hüvitamiseks. Eelmine linnavõim oli loonud olukorra, kus toonased abilinnapead töötasid teenistussuhte alusel tähtajatult ehk siis võimuvahetusega oli neil võimalik ametisse jääda. Kui volikogu valis mind möödunud aasta 29. aprillil linnapeaks, siis oli taolises teenistussuhtes kaks abilinnapead, kellest lahti saamine oleks olnud keeruline. Detsembris langetatud otsus Inge koondamiseks ja eriti sellega kaasnenud välja makstud summad võivad tõepoolest küsimusi ja pahameelt tekitada, kuid tänaseks on kaotatud olukord, kus võimu vahetudes saadakse endale abilinnapead nö. päranduseks. Tegemist on ilmselgelt poliitiliste juhtfiguuridega, kelle ametisse jäämine ei ole kooskõlas valija tahtega. Seepärast on minu meelest valija suhtes ebaausad ka taolised varem tehtud kokkulepped.
Viidatud artiklis on tänaseni parandamata üks ebatäpsus: Keilal ei ole neli abilinnapead. Korrektne on, et kaks abilinnapead ja kaks linnavalitsuse liiget nagu eelpool kirjutasin. Viimased ei saa mitte töötasu, vaid hüvitist võrdselt volikogu liikmetega.

Kajastust leidis ka Keilas aset leidnud detsembrikuine peksmisjuhtum teismeliste osalusel, millest tehtud video jõudis politsei vaatevälja lõppeval nädalal. Tegemist on õõvastava looga, mis näitab et taoliste juhtumite ennetusse tuleb nii omavalitsusel kui kõikidel teistel osapooltel rohkem, mitmel eri viisil ja süsteemselt panustada. Soovitan väga lugeda Ekspressi hiljutist artiklit noorte vägivalla tekke kohta. See on ebameediv artikkel, aga aitab mõista, miks ja kuidas satuvad täiesti tavalised noored eksiteele ja kui normaalseks on vägivalla nägemine sotsiaalmeedia vahendusel meie laste ja noorte jaoks muutunud. Samuti soovitan lugeda koolipsühholoog Karmen Maikalu arvamust samal teemal, kus ta muuhulgas kirjutab: “Kui emotsioonidele ei anta sõnu ega ruumi, leiavadki need väljapääsu käitumises. Seega ei ole noorte vägivald mitte juhuslik kõrvalekalle, vaid loogiline tagajärg emotsionaalsele vaesusele, mille me ise täiskasvanutena oleme normaliseerinud.” Meie ühiskond on jõudnud selleni, et vägivaldne käitumine on paljude noorte meelest normaalne, lausa meelelahutus. Vastutus lasub meil, täiskasvanutel. Peame rohkem pingutama, et see ei oleks normaalne. Pingutama peab nii riik, omavalitsused, korrakaitseasutused, aga ka iga perekond ise. Igaüks võiks mõelda, et kas minu laps ei kasva mitte sellesama emotsionaalse vaesuse keskel; kas mul jagub tema jaoks piisavalt tähelepanu; kas tema emotsioonidele ja sõnadele on meie kodus ruumi või ma saadan halvasti käituva teismelise oma tuppa “järele mõtlema”; kas minu enda käitumine on talle positiivseks eeskujuks? Intsidendis osalenud noored ei ole kuskilt väljastpoolt või “kellegi teise omad”. Need on meie enda kogukonna lapsed, kes vajavad abi ja mõistmist.

Lõpetuseks: linnavalitsuses on palju teemasid, millega samaaegselt tegeleda tuleb. Oma kärsitu loomuse tõttu tahaksin ma neile kõigile kohe lahendused leida. Paraku ei ole see võimalik. Pealegi oleme tänases koalitsioonis kokku leppinud, et langetame otsuseid läbimõeldult, kaasavalt ja koostöös. Seega võtavad need mõnikord veidi kauem aega, kuid toovad loodetavasti kaasa vähem kiirest otsustamisest tingitud vigu.

Tekstis kasutatud viited:

1) Linnavalitsuse liikmete tööjaotus alates 18.12.2025: https://keila.ee/wp-content/uploads/2025/12/Linnavalitsuse-liikmete-toojaotuse-kinnitamine.pdf

2) Keila linna teede ja tänavate hooldusest: https://keila.ee/teed-ja-tanavad/

3) Delfi artikkel 01.01.2026 ” Reformierakondlasest abilinnapea pingile saatmine läks Keila linnale maksma pea 27 000 eurot”: https://www.delfi.ee/artikkel/120426697/reformierakondlasest-abilinnapea-pingile-saatmine-laks-keila-linnale-maksma-pea-27-000-eurot

4) Eesti Ekspressi artikkel 17.12.2025 “„Ma ei ole halb, olen kurb,“ kirjutas noormees. Nädal hiljem peksis ta inimese surnuks, teo julmus šokeeris tervet Eestit”: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120423525/ma-ei-ole-halb-olen-kurb-kirjutas-noormees-nadal-hiljem-peksis-ta-inimese-surnuks-teo-julmus-sokeeris-tervet-eestit

5) Arvamus Eesti Ekspressis 22.12.2025 “Karmen Maikalu: noorte vägivald ei ole juhuslik kõrvalekalle, vaid loogiline tagajärg”: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120425181/karmen-maikalu-noorte-vagivald-ei-ole-juhuslik-korvalekalle-vaid-loogiline-tagajarg