Juba koalitsiooniläbirääkimiste ajal oli teada, et kaheksaks kuuks ametisse astuval valitsusel saab olema raske tagada Eesti inimeste toimetulekut Ukraina sõja mõjude tõttu, mis väljenduvad kõige selgemalt laiaulatuslikus hinnatõusus ning energiakriisis. Reformierakonna sooviks on alati olnud kärpimine, kuid taolistest kriisidest ei kärbita end välja ning riik peab vastupidi, rohkem panustama. Tänu kahe väiksema koalitsioonipartneri endale kindlaks jäämisele on see ka õnnestunud.

Mõned olulised meetmed, mis saab ellu viidud tänu sotsiaaldemokraatide eestvedamisele:

1) Energia hinnad on võetud kontrolli alla: riik kompenseerib alates oktoobrist kuni järgmise aasta märtsi lõpuni kodutarbijatele elektri, gaasi ja kaugkütte hinnad, mis ületavad 80 eurot megavatt tunni kohta. Nende energiatoetuste abil väheneb praeguste hindadega võrreldes keskmise gaasitarbija kulu umbes 50%, elektrienergia kulu 21% ja kaugkütte kulu suurima piirkonna näitel 14%. Universaalelektri toetusmeede laieneb ka väikeettevõtetele ja mittetulundusühingutele. Kusjuures toetus arvestatakse automaatselt ning keegi ei pea oma elektriarvega valla- või linnavalitsusse pöörduma.

2) Hooldusreform ehk hooldekodukoha kättesaadavus pensioni eest. Alates 2023.aasta juulist tagab riik hooldekodukoha kättesaadavuse keskmise pensioni saajale ilma, et selle eest peaksid juurde maksma tema lapsed või lähisugulased. Eaka pereliikme hooldekodukoha eest tasumine on muutnud paljude perede toimetuleku keeruliseks, kuid nüüd võtavad need kulud enda kanda riik ja omavalitsus ning see tähendab keskmisele abivajaja perele kokkuhoidu 5000-6000 eurot aastas. Palju on ka neid peresid, kus on valinud eakate hooldamise kodus, sest hooldekodukoht ei ole rahaliselt kättesaadav. Omastehooldajatele avaneb tänu sellele meetmele aga võimalus pöörduda tagasi tööturule.

3) Õpetejate ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus. Meie turvalisuse eest hea seisvad päästjad ja politseinikud on pidanud pikka aega toime tulema töötasuga, mis ei võimalda väärikat äraelamist. Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel tõuseb järgmisest aastast päästjate miinimumpalk 36% ja Politsei- ja Piirivalveametis 17%. Õpetajate palgatõus on järgmisel aastal 24%. Õpetaja töö on vastutusrikas ning puudus õpetajatest on suur. Väärikas palk selles ametis aitab loodetavasti nii mõnelgi noorel õpetajatöö kasuks valikut langetada ning õpetajatel oma ametile kindlaks jääda.

4) Lastetoetuste ja tulumaksuvaba miinimumi kasv. Lapsetoetused on tõusnud vaid nende valitsuste aegadel kui seal on olnud sotsiaaldemokraadid. Nii ka nüüd – uue aasta alguses tõuseb lapsetoetus 80 euroni nagu ka üksikvanema toetus, mis on muutumatuna püsinud kakskümmend aastat. Uuest aastast võrdsustatakse tulumaksuvaba miinimum alampalgaga ja see jätab keskmise ja madalama sissetulekuga inimestele aastas 372 eurot rohkem kätte.

Koalitsioonileppes ja riigieelarves on ka palju teisi kokkulepped, kuid just eeltoodud aitavad minu meelest kõige paremini hoolitseda Eesti inimeste eest.