Kas Sina tead, kus asub kõige lähem koht, kuhu saad ära anda erinevaid majapidamises tekkivaid jäätmeid? Ah, et miks see mind huvitab? Sest olen viimasel ajal võtnud kodus ette olmeprügi jõulise vähendamise ja kutsun ka Sind seda tegema. Nii saame anda igaüks oma pisikese panuse puhta vee ja õhu säilimisse ning kliimasoojenemise ja ekstreemsete ilmastikunähtuste leviku aeglustamisse.
Igas majapidamises tekib väga palju eri liiki jäätmeid. Taara viiakse üldjuhul taaraautomaati ning papp ja paber sorteeritakse eraldi konteinerisse, aga mida teha toidujääkide, rohkete pakendite, maksumärkideta pudelite, oma aja ära elanud riiete, katkise elektroonika, penoplasti, lehtklaasi, ehitus- ja aiajäätmetega? Kui hoolikalt ringi vaadata, siis ilmselt leiab mõne pakendi- ja pudelikonteineri ning kui veel hoolsamalt otsida, siis asub kindlasti kuskil läheduses ka jäätmejaam, kuhu saab oma jäätmeid ära anda. Enamjaolt tasuta, kuid ohtlike ja/või ehitusjäätmete eest tuleb üldjuhul ka midagi maksta, sest nende käitlemine on kulukas.
Olles Keila lińnavalitsuse liige, sai langetatud otsus Keila jäätmejaama rajamiseks ning tänaseks on see avatud. Nagu paljud teised, nii kasutan ka mina seda üsna usinalt. Suurima osa meie 5-liikmelise pere jäätmetest moodustavad pakendid. Eraldi sorteerituna sulatatakse need ning lähevad plastikuna uuesti ringlusesse. Erineval viisil taaskasutatavad on ka muud liigiti kogutud jäätmed. Seega, kutsun kõiki julgelt jäätmejaama teenuseid kasutama. Mina olen oma peres tekitanud rutiini, kus kogun terve nädala pakendid kokku ja viin need reedeti jäätmejaama. Uskuge või mitte, meie tavaprügi maht on vähenenud viis korda (!). Nii nagu viis prügikotitäit läheb pakendeid jäätmejaama, läheb üks kotitäis olmeprügi nädalas prügikasti.
Teine teema on toidujäätmed, mis kogun ämbrisse ja viin maal elavate vanemate juurde. Oleme toidu planeerimisel mõistlikud ja sööki üldiselt ära viskamiseks ei jää, küll aga kartulikoored, kohvipaks, teepuru ja muu toidu valmistamisel üle jääv materjal. Selle käitlemine on minu jaoks möödunud suvel eriliselt põneva pöörde võtnud. Soetasin oma vanematekoju kompostikasti, kuhu saab lisaks niidetud murule, langenud lehtedele ja okstele paigutada toidujääke. Kompostimisprotsessi käigus peaks bakterid, mikroorganismid, seened ja vihmaussid biolagundatavatest jäätmetest toitaineterikka mulla tekitama. Nüüd ma siis ootan põnevusega, et kas õnnestub seda head mulda saada juba järgmiseks või alles ülejärgmiseks aiandushooajaks. Mind ennast paneb ka imestama kui põnev on biolagunevaid jäätmeid kihiti kompostikasti laduda, aeg-ajalt segada ja nuusutada (ei tohi haiseda!), vaadata milline elu seal keeb ja kuidas loodus oma tööd teeb. Et kõik mis kunagi on elanud, võiks taas mullaks saada.
Soovitan vaadata Kompostiljoni videot kompostimise põhimõtetest.
Samuti näeb taaskasutamist ja kompostivalmistamist meie Lääne-Harju Kultuurikeskuse Klooga majas.
Olles Keila lińnavalitsuse liige, sai langetatud otsus Keila jäätmejaama rajamiseks ning tänaseks on see avatud. Nagu paljud teised, nii kasutan ka mina seda üsna usinalt. Suurima osa meie 5-liikmelise pere jäätmetest moodustavad pakendid. Eraldi sorteerituna sulatatakse need ning lähevad plastikuna uuesti ringlusesse. Erineval viisil taaskasutatavad on ka muud liigiti kogutud jäätmed. Seega, kutsun kõiki julgelt jäätmejaama teenuseid kasutama. Mina olen oma peres tekitanud rutiini, kus kogun terve nädala pakendid kokku ja viin need reedeti jäätmejaama. Uskuge või mitte, meie tavaprügi maht on vähenenud viis korda (!). Nii nagu viis prügikotitäit läheb pakendeid jäätmejaama, läheb üks kotitäis olmeprügi nädalas prügikasti.
Teine teema on toidujäätmed, mis kogun ämbrisse ja viin maal elavate vanemate juurde. Oleme toidu planeerimisel mõistlikud ja sööki üldiselt ära viskamiseks ei jää, küll aga kartulikoored, kohvipaks, teepuru ja muu toidu valmistamisel üle jääv materjal. Selle käitlemine on minu jaoks möödunud suvel eriliselt põneva pöörde võtnud. Soetasin oma vanematekoju kompostikasti, kuhu saab lisaks niidetud murule, langenud lehtedele ja okstele paigutada toidujääke. Kompostimisprotsessi käigus peaks bakterid, mikroorganismid, seened ja vihmaussid biolagundatavatest jäätmetest toitaineterikka mulla tekitama. Nüüd ma siis ootan põnevusega, et kas õnnestub seda head mulda saada juba järgmiseks või alles ülejärgmiseks aiandushooajaks. Mind ennast paneb ka imestama kui põnev on biolagunevaid jäätmeid kihiti kompostikasti laduda, aeg-ajalt segada ja nuusutada (ei tohi haiseda!), vaadata milline elu seal keeb ja kuidas loodus oma tööd teeb. Et kõik mis kunagi on elanud, võiks taas mullaks saada.
Soovitan vaadata Kompostiljoni videot kompostimise põhimõtetest.
Samuti näeb taaskasutamist ja kompostivalmistamist meie Lääne-Harju Kultuurikeskuse Klooga majas.